Looduslik ei tähenda alati ohutu – mida peaks teadma sooda ja äädika kasutamisest

Kui otsida internetist looduslikke puhastusvahendeid, jõuab üsna kiiresti soovitusteni kasutada söögisoodat ja äädikat. Need kaks ainet on kujunenud kodupuhastuse sümboliteks – taskukohased, kergesti kättesaadavad ja sageli esitletud kui universaalsed ning ohutud abivahendid.

Aga kas nad on ikka päriselt looduslikud? Tõsi, nii soodat kui ka äädikat leidub looduses. Sooda esineb mineraalina ning äädikat saab loomulikul teel kääritamise käigus, näiteks õuntest või veinist. Kuid poeriiulil olevad tooted ei ole enamasti otse maapõuest või veinivaadist – sooda toodetakse tehases keemilise protsessi abil ja suurem osa majapidamisäädikast on sünteetiline, valmistatud keemilisel teel ning hiljem veega lahjendatud.

Kuigi mõlemal on omad olukorrad, kus nad on kasulikud või lausa asendamatud, võivad vale kasutamise korral tekkida püsivad kahjustused nii pindadele kui ka tervisele. Internetis leidub hulgaliselt õpetusi nende “imevõime” kohta, kuid palju vähem räägitakse sellest, kus ja miks neid kindlasti kasutada ei tohiks.

Seega on „looduslikkuse“ kuvand pigem müüt. See ei tähenda, et söögisooda ja äädikas oleksid automaatselt halvad või kahjulikud – pigem tasub mõista, et „looduslik“ ei ole alati sama, mis „ohutu“.


Söögisooda – õrn puhastaja või peen abrasiiv?

Söögisoodal on tõepoolest puhastavaid omadusi, kuid vale või liigne kasutamine võib põhjustada pöördumatuid kahjustusi.

  • Klaas ja peeglid: sooda mikrokristallid toimivad abrasiivina, kriimustades pinda. Alguses võivad kriimud jääda märkamatuks, kuid pikema aja jooksul muutub pind tuhmiks ja mustust koguvaks. Sama probleem võib tekkida ka öko nõudepesuvahenditega, mis sisaldavad soodat.
  • Alumiinium: sooda reageerib metalliga, põhjustades tumenemist ja oksüdeerumist – tihti pöördumatult.
  • Looduslikud kivipinnad (marmor, kvarts, graniit): sooda söövitab kaitsekihi ja muudab pinnad poorseks ning plekke koguvaks. Seetõttu ei soovita tootjad seda nende pindade puhastamiseks.
  • Keraamilised pliidiplaadid ja ahjud: sooda võib jätta valkja kihi, põhjustada mikrokriimustusi ja plekke. Ahjus võivad jäägid kuumutamisel kahjustada küttekeha.
  • Puit ja põrandad: mustus küll eemaldub, kuid koos sellega ka kaitsev lakk, mis teeb puidu niiskusele ja kulumisele vastuvõtlikuks.
  • Tekstiil ja vaibad: sooda võib lõhnu neutraliseerida, kuid jäägid ei kao täielikult. Need võivad kahjustada tolmuimejat ning ärritada hingamisteid.

Kokkuvõte: söögisooda ei ole universaalne ega alati ohutu puhastusvahend. Selle kasutamisel tuleb arvestada pindade omadusi ja sobivaid puhastusmeetodeid.


Äädikas – kas tõhus puhastusvahend või söövitaja?

Äädikalahust peetakse sageli universaalseks puhastus- ja desinfitseerimisvahendiks. Kuigi see aitab teatud juhtudel eemaldada katlakivi ja mustust, ei sobi äädikas mikroobide, sealhulgas viiruste ja bakterite hävitamiseks. Lisaks võib see kahjustada pindu ning ohustada tervist.

  • Kodumasinad: juba poes hoiatatakse, et äädikat ei tohiks kasutada katlakivi eemaldamiseks. See kahjustab kummitihendeid ja plastosi, mis võib viia lekke või seadme enneaegse rikkeni.
  • Metallid ja kivipinnad: äädikas söövitab metalle (eriti alumiinium ja vask) ning lagundab looduskivide kaitsekihi, muutes need poorseks ja vastuvõtlikuks plekkidele. Sama oht kehtib ka sooda puhul, kuigi erineval moel.
  • Puit: äädikas eemaldab kaitsekihi, mis kiirendab määrdumist ja niiskuskahjustusi.
  • Aknad: kuigi äädikas jätab klaasi triibuvabaks, kahjustab see akende kummitihendeid, muutes need rabedaks.
  • Ekraanid ja elektroonika: paljudel seadmetel on kaitsekihid, mida äädikas lõhub. See võib kahjustada nutiseadmeid, teleriekraane ja sülearvuteid.
  • Vannituba: äädikas aitab küll katlakivi eemaldada, kuid kahjustab kroomitud pindu ja kummitihendeid.
  • Terviseriskid: tugevam äädikas (nt 30%) võib põhjustada tõsiseid söövitusi, lisaks võib lahus ärritada hingamisteid ja nahka.

Kokkuvõte: äädikas on odav ja levinud, kuid kaugeltki mitte universaalne puhastusvahend.


Mis juhtub, kui soodat ja äädikat koos kasutada?

Tihti soovitatakse neid kahte kokku segada, justkui tekiks superpuhastusvahend. Tegelikult neutraliseerivad nad teineteise toime ja puhastavat efekti eriti ei jää. Segamisel tekib mullitav vaht ja gaas ning väike kogus vett. Kinnises anumas võib tekkida ohtlik surve, mis põhjustab pritsmeid silma või nahale, ja gaasid võivad ärritada hingamisteid, eriti tundlikel inimestel. Torudes ei aita see segu mitte mustust eemaldada, vaid võib hoopis tekitada ummistusriski. Seega nende kooskasutamine on pigem ebaefektiivne ja võib tervisele ning rohkem kahju teha kui kasu.


Mida sellest järeldada?

Kuigi sooda ja äädikas tunduvad ohutud, kuna neil puuduvad ohupiktogrammid ja ohutuskaardid, ei tee see neid automaatselt turvaliseks. Tegemist on kemikaalidega, mis võivad põhjustada pöördumatuid kahjustusi ja ohustada tervist. Professionaalsed puhastusvahendid annavad aga kindla eelise: pudelil olevad ohutuspiktogrammid võimaldavad kohe hinnata potentsiaalseid riske, selged kasutusjuhendid juhatavad, kuidas toodet õigesti käsitleda, ning ohutuskaardid võimaldavad ennetada kõiki võimalikke ohte.

Medicleani tootesari vastab kõrgeimatele ISO-standarditele ja on läbinud põhjalikud testid, mis tagavad turvalisuse nii pindadele kui ka kasutajatele. Lisaks võimaldab lai valik erineva pH-tasemega tooteid valida igale pinnale ja mustusetüübile sobiva vahendi, pakkudes samal ajal maksimaalset puhastustulemust koos õrnuse ja ohutusega. Medicleani toodete kasutamine tähendab kindlat, kontrollitud ja tõhusat puhastust – ilma kompromissideta ohutuses.